"Defendendo a Independencia de Timor-Leste"

"Defendendo a Independencia de Timor-Leste"

domingo, 29 de junho de 2008

DEKLARASAUN POLITIKA HUSI BANCADA FRETILIN

DEKLARASAUN POLITIKA HUSI BANCADA FRETILIN

ASSUNTO: KONVITE HUSI GOVERNU DE FACTU RDTL BA EXPRESSAUN DE INTERESSE ATU HARII SENTRAL ELETRIKA FOIR RUA NO REDE LINHA ELETRIKA NASIONAL

Parlamentu Nasional RDTL
29 Juñu 2008


Iha loron 17 Junhu 2008, ministerio finansas lansa "Konvite ba Hatama Espresaun Interesse no
Proposta" iha sira nina website atu buka kompania neebe hakarak "harii rede energia nasional no sentral eletrika rua ho kapasidade produz 150 too 200 MWs".
Ida nee halo em vez de halo Tender hanesa ita hotu kompreende. Laos tender.
Iha konvite nee dehan katak proposta hotu hotu tenki simu molok ka iha loron 4 Julhu 2008. Ida nee fob a potensial investidores semana rua no loron tolu deit atu hatama proposta ida neebe representa investimentu publiku bot liu iha Timor-Leste nia historia. Tamba sa mak semana rua deit?
Ami sei esplika ami nia suspeita tamba sa mak semana rua deit tuir mai.
Konvite nee husi governu de facto RDTL nian, husi ministeriu finansas no infraestruturas, tatoli mos katak sentral rua neebe atu harii tenki hodi kombustivel "heavy oil", ka iha tetum dehan "mina todan' ka iha portugues "oleo pezado".
Iha Ingles mos iha naran seluk hanesa "residue oil" (mina restu) ka "numeru 6". Naran hirak nee tamba mina nee, mina neebe mosu depois de porsessu refinasaun neebe hasai te ona bensin, mina rai, solar, no seluk, no hela deit oleo ida neebe foir no todan liu. Tamba nee mak hanaran "mina todan".
Folin tomak ba harii sentral rua nee ita seidauk hatene, maibe ita hatene katak governu de facktu orsamenta iha orsamentu rektifikativu osan dolar US$10 MILHOES.
Rede transmissaun no distribuisaun nasional ami hatene ona tamba governu uluk prepara ona programa investimentu eletrifikasaun nasional.

Mina todan nee ita hatene ona katak mina ida neebe foir liu, no nia teknologia atu produz energia nee ida neebe tuan liu. Iha mundu tomak ohin loron rai itoan deit mak sei halau pordisaun energia husi mina todan. Rai neebe sei halau hela sentral hirak nee barak mak buka dadaun atu taka lalais tamba metodo produsaun nee produz poluisaun makas liu neebe estraga ambiente.
Parlamentu nee mos foin ratifika tratadu Kyoto neebe buka hamenus metodo produsaun energia neebe foir hanesan husi mina todan.
Ita bele dehan deit katak mina todan nee aat liu batuk bara. Uluk dehan iha fatin nee katak batuk bara mak atu uza. Diak liu buka opsaun ida neebe diak liu buat rua nee hotu.
Hau hakarak fo ezemplu ida: iha tinan 1973, 16.65% Estadus Unidus Amerika ninia energia produz husi mina todan, maibe ohin loron 0%. Sira taka tamba sentral hirak nee produz polusaun makas. Laos deit sira, iha rai barabarak iha mundu, no mos iha rai besik ita hanesa Indonesia, Australia, Tailandia, Korea no China, ohin loron hotu buka taka sira nia sentral mina todan.
Maibe Timor-Leste buka loke fali.
Ita hotu kompreendi katak Timor-Leste presiza investimentu makas iha sector eletrisidade.
Governu FRETILIn uluk buka dalan ba ida nee no prepara investimentu iha sector ida nee. Ita hotu hatene kona ba hidro eletriku iha Ira lalara no fatin seluk iha Timor tomak neebe bele harii sentral hidro eletriku, estudu hirak neebe klean los no tomak, no mos kona ba gas natural no solar no buat seluk. Governu uluk la halai deit ba buat neebe fasil maibe foir no nakunu ho problemas.
Ami buka solusaun sustentavel no neebe fo vantage ba Povo no ambiente.
Konvite neebe publika husi governu de facto buka sentral rua ho kapasidade 150-200 MWs, no tuir 3.5 apendix ba dokumentu konvite, "projetu tomak, hodi desenhu to hahu halau, sentral no linha transmisaun tenki remata iha tinan ida nia laran hodi assina kontratu". Nee hodi ita kestiona tan buat barak.
Tuir estudu ADB nian iha tinan 2004, iha tinan 2025 Timor-Leste sei presize 109 MWs deit. Ida nee toma konta ona nesedidade kona ba kresimentu ekonomiku, fabrikas neebe atu harii no turismu etc. Tansa mak harii fali sentral 200 MWs iha tempu badak hanesa tinan ida?
Maski it abele harii sentral hirak nee Povo no industria nia kapasidade sei la too iha neeba too tinan sanulu karik. Povo maubere la iha geleira ka AC ka buat seluk neebe uza energia makas hanesa nee. Entaun it abele dehan governu propoen uza sira nia osan ba se nia benefisiu deit? Laos ba sira entaun ba se?
Tamba iha kolega ruma neebe budu hela ka hein hela ho sentral tuan ida iha rai ruma neebe tenki taka no hakarak mai soi iha Timor-Leste? Atu lori mai ita nia rai dobin, nudar rai ida neebe bele soi besi tuan ka?
Timor-Leste sei la presiza 150-200 MWs iha tinan sanulu nia laran. Loke matan ba realidade ida nee Povo Timor-Leste! Governu de faktu nee hakarak foti imi nia osan atu fo kontratu ba sira nia amigus karik? Kontratu ida neebe sei lakon imi nia osan.
Dokumentu konvite la hatete katak sentral neebe buka atu harii tenki foun. Tamba sa mak la dehan tenki foun? Ida nee kondisaun ida neebe normalmente hakerek iha tender ka konvite.
Tamba hatene ona katak iha ida neebe tuan budu hela ka? Ami la divida katak sira nia intensaun mak sentral neebe atu harii la dun presize foun, tamba sira hatene ona sé mak atu lori sentral tuan ida mai. Los ka lae? Governu de faktu tenki hatan deit. Sei ami sala, ami hein deit imi esklarese. Ami hein imi nia hatan sei la los.
Ami suspeita ida nee makas tamba, la iha kompanhia professional ida neebe atu hatan ba projetu bot ida hanesa nee iha semana rua nia laran deit.
La iha mos kompanhia ida neebe seriu neebe bele hahu harii sentral no buat seluk too ramata iha tinan ida nia laran.
Nee hatudu deit,
1. Sira iha ona ema ida neebe sira hakarak fo kontratu bot nee ba, no
2. Sentral tuan ida budu hela deit atu lori mai.
Buat rua nee la diak ba nasaun no povo Timor-Leste tamba ita sei la hetan nem teknologia ida neebe diak no efisienti, no ita la hetan folin diak no sentral no ekipamentus diak tamba tempu badak la fo oportunidade ba kompanhia ida neebe diak iha mundu laran bele hatama sira nia proposta.
Sosa sentral ida ho folin liu USD$300 milhoes laos hanesa hola taxi ka hola trator tempu CNRT neeba.
Ami dehan ho lian makas: nee hili sala no aat bot husi governu de faktu ida nee. Tansa mak la halau ba oin deit estudu murak no sustentavel kona ba hidro eletriku no gas natural, no biomassa neebe la foir hanesa mina toda?
Tamba laos sira nia maluk ruma mak atu hetan osan karik.
Depois tintinan ita sei tenki hola nafatin mina ho folin aas. Maske ita iha ita nia mina rasik, ita sei buka tama iha kuak bot ekonomiku sei ita buka uza ita nia mina deit, tamba loron ruma mina sei laiha ona nusa? Hare deit ba Indoensia nia problema horas dadaun.
Ou tamba assessor ruma mak agora tau fali hanoin seluk? Iha nee, ohin hikas, ami hakarak fo hatene ba assessors neebe lori sira nia agenda mai katak buat neebe sei mosu aat ba ita nia Povo, neebe osan Povo nian mak lakon, amu sei buka imi atu lori hatan ba justisa iha neebe neebe deit mak imi hanoin imi atu halai.
Hau konvida kolegas deputadus hotu neebe hakarak buka lia los kona ba hau nia deklarasaun atu buka le deit Dokumentu Konvite.
Hau hakfodak liu katak dokumentu konvite nee la iha nem lia fuan ida kona ba Tau Matan ba impaktu Ambiental ka impaktu social negativu. La tau obrigasaun kona ba ida nee.
Projetu ida neebe lori kombustivel ida neebe foir liu iha mundu la iha impaktu ambiental? No ita tenki hanoin, bainhira ita kolian impaktu ambiental katak Povu sira mak moris besik liu sentral hirak nee. Sentral hirak nee atu harii iha neebe mos ita seidauk hatene.
Maibe iha loron badak, semana seit, no fulan deit buat hotu hotu tenki pronto ona.
Ami hanoin katak ho attitude ida nee, Povo barak mak sei terus, no porblema barak mak sei mosu. Problemas oioin deit. Problemas hanesa taxi neebe sai besi tuan no hanesan trator tempu CNRT nian karik.
FRETILIN la iha objesaun bainhira iha proposta atu halau prosessu ida neebe bele dezenvolve Povo no nasaun ho responsabilidae no sustentabilidade.
Maibe buat neebe halo sem plane, sem programa neebe diak ba Povo, ami sei kontra. Liliu tamba ami iha nee atu tau matan ba Povo nia osan, Povo nia riku soin. Keta sentral nee mos marka Prado karik?
Ikus liu, ami seidauk haree estudu viabilidade ekonomiku husi governu kona ba proposta projetu bot ida nee. Nee mos it abele dehan, politika hola taxi deit, tamba la interessa ba sustentabilidade ka viabilidade.
Ami la husik imi halau governasaun hanesa ba hola taxi ka trator.
FRETILIN deklara ona: Ami sei la rekonesi arbiru deit akordu neebe governu ilegitimu ida nee halo. Tamba nee ami fo avisu bot ida: sé sé deit mak atu hatama sira nia proposal ba governu de faktu ida nee, husu ba katak sira lori imi nia proposal tomak mai parlamentu atu ami mos bele hare ho diak no aprova, tamba governu de sei hakarak parlamentu aprova selu imi nia investimentu iha tinan tolu tuir mai.
FRETILIN pronto aprova buat hotu neebe transparente, sustentavel no iha folin ba ita nia Povo.
Projetu ida nee halo la liu pratika diak iha mundu kona ba transparensia nem hatudu katak atu iha folin diak ba Povo. Laos mos sustentavel. Hanesa nee ami chumba. Nee Dr Mari Alkatiri hatete ona ba malai sira iha Washington iha fulan ida nee no sira mos konkorda: governasaun tenki transparent no etikal atu FRETILIN bele apoia projetus nasionais neebe sira halau.
Ami hatete klaru ba maluk kontrator neebe hanoin atu investi iha porjetu ida nee: ami sei la selu imi nia osan tuir kontratu neebe imi halo ho governu ilegitimu sei la transparente no sei la aprovadu husi parlamentu nasional.
No mos, sé sé deit mak buka halo kolusi iha prosessu nee nia laran, ami sei hakotu imi nia kontratu tamba kolusi nee krime, no ami sei buka imi iha neebe neebe deit.
Nee avisu todan, maibe ita hotuhotu iha responsabilidade todan: tau matan ba Povo nia osan no rikusoin. Tamba nee mak ami nia liafuan mos todan.
Mak nee deit. Ami sei tau matan kroat ba kestaun ida nee.

Sem comentários: