"Defendendo a Independencia de Timor-Leste"

"Defendendo a Independencia de Timor-Leste"

terça-feira, 23 de setembro de 2008

Komunikadu Imprensa - GOVERNU LA KONSEGUE ARGUMENTA ATU LORI KANU GAZ NIAN HOSI GREATER SUNRISE MAI TIMOR-LESTE – Mari Alkatiri

FRENTE REVOLUCIONÁRIA DO TIMOR-LESTE INDEPENDENTE
FRETILIN

KOMUNIKADU IMPRENSA
23 Setembru 2008

GOVERNU LA KONSEGUE ARGUMENTA ATU LORI KANU GAZ NIAN HOSI GREATER SUNRISE MAI TIMOR-LESTE – Mari Alkatiri

Governu defaktu AMP nian ne'ebé lidera hosi Xanana Gusmão hatudu ona katak sira la iha liu kapasidade atu ható argumentu legal, tékniku no ekonómiku ne'ebé bele konvense parseirus esplorasaun Greater Sunrise nian atu dada kanu no hari estasaun prosesamentu gaz nian iha Timor-Leste nia rai laran, maske opsaun ida ne'e mak diak liu ba dezenvolve kampu ne'e, Eis-Primeiru-Ministru Mari Alkatiri dehan ohin.

Dr Alkatiri mak halao negosiasaun ba Tratadu Tasi Timor nian no Tratadu kona ba akordu balu ne'ebé halo ba Tasi Timor nian (CMATS). Nia koalia kona ba Greater Sunrise iha Dili hafoin hetan malu ho deputadus FRETILIN nian hodi diskuti akontesimentus ikus liu kona ba kampu ne'e tamba rona foin dadauk ne'e hosi media katak parseirus sira seluk hakarak halo prosesamentu gaz hosi Greater Sunrise iha Darwin.

"Hau hanoin katak media halo espekulasaun notísia barak liu no kolian la los kona ba kompañia sira foti desizaun fatin prosesamentu gáz hosi Greater Sunrise ba Australia. Foin lalais ne'e hau hetan malu iha Dili ho ezekutivu Woodside nian, ema ne'ebé kaer projetu ne'e. Sira hatete mai hau no hau fiar katak sira seidauk hola desizaun kona ba investimentu ida ne'e. 

Notisia hosi media halo ema hanoin sala no ida ne'e ladiak. Hau hanoin katak media sira halo deit estrondu bo'ot, " Alkatiri hatete.

"Maibé sira nia laran la metin hela tamba bele iha mo'os estrondu seluk mosu sai iha Timor-Leste. Balu bele litik Governu Timor-Leste, sé hatene duni ka lae, oinsá atu diskute kona ba aspetu legal no tékniku atu haré opsaun ida ne'ebé mak diak liu ba dezenvolve Greater Sunrise. 

Hau preokupa bainhira rona deklarasaun hosi ema balu, hanesan Primeiru-Ministru defaktu no ninia Sekretáriu de Estadu Rekursus Naturais nian katak governu rua mak tenke diskuti kona ba fatin prosesamentu gáz nian. Ne'e kolian sala ona," Dr. Alkatiru haforsa.

Hafoin Sr Gusmão halao visita ba Austrália no diskute asuntu ne'e ho Sr. Rudd, Primeiru-Ministru Austrália nian, media tatoli katak Sr Gusmão hatete: " Ida ne'e assuntu ida ba governu rua atu halo negosiasaun ", governu Timor-Leste no Austrália nian.

"Ida ne'e sala tamba Tratadu ne'ebé ita asina iha dokumentus ne'ebé defini kritérius, iha prosesu no mekanismu ba ita halo desizaun hamutuk. Partes ne'ebé atu dezenvolve Greater Sunrise tenki aprezenta proposta ida ba Komisaun Tratadu Greater Sunrise nian no komisaun ne'e mak sei haré sé planu dezenvolvimentu tuir ka la tuir Tratadu ninia kritérius legais, téknikus no ekonómikus. Ida ne'e la'os asuntu ba Governu rua atu halo negosiasaun hanesan Governu de faktu hatete", Dr. Alkatiri hatutan.

" Iha mo'os suspeita kona ba akordu sekretu ne'ebé governu halo ho kompañia internasional minarai nian, kompañia ne'ebé la iha kbi'it legal ba halo parte explorasaun kampu Greater Sunrise nian. Tuir explikasaun ne'ebé Sekretáriu Estadu ható foin lalais ne'e ba Parlamentu Nasional, akordu sekretu ne'e sei fó direitus ba kompañia sira ne'e atu halo kampanha atu fa'an gáz hosi kampu ne'e, maibe direitus ne'e sira la iha. Kontratores sira liu husi Woodside mak iha. Hau hanoin sira kahur arbiru deit ona no ida nee sei haklot dalan ba Timor-Leste atu hetan oportunidade ba dada kadoras gáz nian no hari fatin prosesamentu gás nian iha ita nia rai laran.

"Ita hotu iha objetivu ida deit no ami fó apoiu ba governu ida ne'ebé deit, ne'ebé tenta hetan objetivu ne'e. Maibé ami iha obrigasaun atu koalia hasoru bainhira ami haré katak sira nia hahalok bele haklot dalan ba ita hetan objetivu ida ne'e", Dr Alkatiri hatete.

Dr. Alkatiri oferese dala ida ta'an katak FRETILIN prontu hanesan bai'bain kedas, hakarak no iha kapasidade ba kontribui ho esperiénsia barak ne'ebé iha atu halo negosiasaun diak kona ba asuntu rekursus nian, maibé, kontribuisaun ne'e tenke liu hosi organismu inkluzivu konsultoria nian ne'ebé sei hari ba asuntu espesífiku ida ne'e deit.

" Hanesan ne'e mak ami konsegue hetan buat ne'ebé ami nia governu hetan horiuluk maske dalan klot tebes. Ami inklui ema hotu, sosiedade sivil, opozisaun iha Parlamentu, Prezidenti, ema hotu-hotu", nia remata ho ida ne'e.

Se presiza Informasaun tan Kontaktu: José Teixeira +670 728 7080
Nilva Guimarães +670 734 0389

Sem comentários: